Märten Kross – Üks poiss vaatas tähti [LP][VALGE][LIMITEERITUD TIRAAŽ]

30.00

 

“Üks poiss vaatas tähti” on kitarrist/laulja Märten Krossi esimene isiklik täispikk stuudioalbum.

Ilmub juulis 2021.

Valgeid plaate pressitakse limiteeritud kogus 50tk,  kõik plaadid on nummerdatud.

12’’ vinüülplaat kaalub 180 g, lisaks 350g kartongümbris seljaga + termokiletatud matt laminaat.

Saadaval ka MUST plaat, mille esmatiraaž  on 150 eksemplari,  samuti nummerdatud.  Lisainfo siin.

LP’le on salvestatud kümme lugu mille muusika ja tekstide autor on Märten. Plaadil teevad kaasa tuntud Eesti muusikud Peeter Metsar bassil (Elmar Liitma bänd, Helen Tartes, VanGogh), Kiur Aarma akustilisel kitarril (Raadio Maria, Lenna), Raun Juurikas klahvpillidel (Liisi Koikson, Öötöö) ja Toomas Rull löökpillidel (Ultima Thule, Kiigelaulukuuik, Öötöö). Märten mängib akustilisi- ja elektrikitarre ning laulab. Album on salvestatud ja miksitud Peeter Salmela stuudios.

Kitarristina on Märten Kross varem mänginud ansamblites Just Knud Qvigstad ja Mr.Lawrence, samuti avaldanud Jaan Söödiga kahemeheplaadi “Eile, täna, homme” (2015). Täispika autorimaterjaliga ei ole aga ta varem avalikkuse ette astunud.

Kross on varasemalt tegelenud ka filmiprodutsendina, millest suuremaiks tööks mängufilm “Georg” (Georg Otsa elust) ning avaldanud romaani “Hullumäng” (Tammerraamat 2014).

Lugude nimekiri:

A pool

Üks poiss vaatas tähti
Kui ring saab täis
Sosinal
Meelesillad
Lendame koos

B pool

Taeva insener
Kuuvalgel ööl
Võibolla homme
Kunagi ei ole hilja
Tähetolm

Tellimisel

Ainult 6 laos

Kategooriad: , Silt:

Märten Krossi debüüt-autoriplaat «Üks poiss vaatas tähti» on tundeline ja terviklik kauamängiv, meloodiliselt soe ja mitte-eestlaslikult avameelne, mis näiliselt seisab muust Eesti muusikast täiesti eraldi. See on peaaegu ilukirjanduslikult poeetiline album, mis on muusikas noodijoontele kantud õrna pintslitõmbega. Samas hingitseb sealt välja miski avalus ja hingeline alastatus. Nagu püüaks välja meelitada puhast ideed ja algseisu.

Kuigi kogu albumil on teatav hingus, mis sarnaneb akustilise Jääääre või Riho Sibulaga, on Krossi albumil maavillase kareduse asemel justkui kodukootud pehmus ja teesklemata hellus, millesarnast on raske simuleerida. «Üks poiss vaatas tähti» pakub kuulajale loo, mis mõnes mõttes kõnelebki poisist, kes vaatas tähti ning leidis sealt ennast, leidis sellest inspiratsiooni.  Albumiga loodud jutustus on kasvanud välja ühest inimesest ning saanud temakeskseks, kuid ometigi on seal midagi universaalset, mis teeb selle igale kuulajale omaseks. Teeb igaühest poisi, kes on vaadanud ja kuulanud tähti.

Märten Krossil on õnnestunud kirjutada laulusõnad, mis on ühtaegu nii muinasjutuliselt mängulised kui ka lihtsad. Igasuguse deklaratiivse ja eputava metafoorsuse minetamine on teinud lauluread sõnaselgeks ja andnud neile eksimatult selge sõnumi. See kõik teeb albumist ideaalse kuulamise sombusesse õhtusse, kui on tarvis mõelda või iseennast leida. Ehk isegi üksildasse karantiini, olles ideaalne tröösti pakkuv kaaslane. Temaatiliselt on ta käsitlenud universaalselt tuttavaid tundeid, nagu armastus, hoolivus, lootus, aga ka valu ja igatsus.

Alles teisel ringil hakkab kõrv hindama malbust ja nutikust, mis Krossi helikeelest välja koorub.

Tuuli Põhjakas/Postimees